1946 Järvseljal geodeesia praktikumil. Sel kevadel kõlas Järvseljal esimest korda metsameeste hümn. Ülal reas Olev Ott, Venda Vallisto, Ülo Erik, Ants Toom. All lesivad Georg Karo ja ja Herman Vaabel.

Seal uhkes jahilossis
Kus vilgas elu keeb
On vahvad metsamehed
Kel ikka rõõmus meel

Kui läbi laane külla
läeb metsameeste tee
Võid homme jälle tulla
Kuid ärasina liiga tee

Kord metsas kõndis karu
Ja nukker oli tema meel
Ta otsis mesitaru
Et magusaks saaks keel

See karu oli rumal
Lasi end ta nõelata
Siis oli tema raskelt haige
Kuid ära ei koolnud ka

Meil Henno nõuab korda
Ja Ritslaid eksameid
Sequoia, pinus, quercus
Nii räägib Michelson

Rits* andis valju käsklust
Sina eksam soorita

– –  ” – –

Las lendab sopp ja pori
Lase piksel kärtsuda
Ei metsameeste veri
See iial tarreta

Lõpusalmil oli ka versioon, mida lauldi siis kui tunti ennast vabamalt.

Las lendab sitt ja pori
Lase anus kärtsuda
Ei metsameeste veri
See iial tarreta

*Dekaan Valdek Ritslaid. Nagu näha on see salm ununenud, kus mingist teisejärgulisest tegevusest nagu õppimine juttu oli.