Hendrik Relve, 1971. aastal metsanduselõpetanud

Hümni sõnad muutusid nelja ja poole aasta jooksul, kui EPA metsanduse teaduskonnas õppisime, korduvalt.Näiteks lauldi vahepeal viimast salmi vahepeal hoopis refräänina iga salmi vahele. Aga lisandus ka uusi salme, mida mõni vanema kursuse tudengmeile kohtumisel juurde õpetas.Mõnede salmide sõnad muutusid vastavavalt sellele, kuidas mõne õppejõu nimi oli asendunud teisega. Metsameeste hümni lauldi alati kell 12 öösel, laua tagant püsti tõustes.

Kui algamas on kevad
ja käes on jälle mai.
Siis metsameeste laulud
taas Järveselja mail.

Seal uljas jahilossis,
kus vilgas elu keeb,
ei muutu keegi tossiks,
ükskõik ka mis ta teeb

Kord metsas kõndis karu,
tal nukker oli meel.
Ta otsis mesitaru,
et rõõmsamaks lä’eks meel

See karu oli rumal,
lasi ennast nõelata
Ta oli kaua haige,
kuid ära ei surnud ta.

Meil Teodor nõuab korda
ja Muiste eksameid.
On metsas palju mulda,
nii räägib Ragnar Sepp.

Kui saabub laupäeva õhtu
ja suve sume öö,
ei karda nad siis ohtu,
vaid lähvad jahile.

Siis läbi Laaneküla
viis metsameeste tee.
Võid homme jälle tulla,
kuid ära sa liiga tee.

Meil metsas kasvas Alnus,
ta kõiki meelitas,
kuid vana Metsakõlu
ta ära hävitas.

Las lendab sopp ja pori,
las lilled õitsevad,
ei metsameeste veri
see iial tarreta.